Chromium mootoril põhinevate veebilehitsejatega (nt Chrome, Edge ja Opera) võib esineda GPA kaardirakenduse kuvamisel probleeme - kaardipilti ei kuvata täielikuna. Probleem on Chromium põhiste veebilehitsejate tarkvaras. Võimalusel palume kasutada näiteks Firefox veebilehitsejat.

Geodeetiliste märkide abil saab looduses täpselt määrata mistahes objekti asukohta. Märgid on abiks topograafiliste kaartide koostamisel ja uuendamisel, ehituseelsete tööde tegemisel alates projektide koostamisest kuni ehitiste märkimiseni looduses, kinnistu piiride täpsustamisel, kaevandusalade kaardistamisel jne. Geodeetilisi märke hakati Eestis rajama juba enam kui poolteist sajandit tagasi. Neist vanim kasutuses olev märk on paigaldatud 1891. aastal ja asub Kuremäe kloostri juures.
Geodeetiliste punktide andmekogusse (GPA) koondatud geodeetiliste märkide asukohainfo tugineb Eesti geodeetilisel süsteemil (https://www.riigiteataja.ee/akt/128102011003).

Geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus on kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2013.a määrusega nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord" § 17.
"Ruumiandmete seadus" § 26 lõige 1 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema loa geodeetilise märgi omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb teavitada Maa-ametit (kui tegemist on riikliku geodeetilise võrgu märgiga) või kohalikku omavalitsust (kui tegemist on kohaliku geodeetilise võrgu märgiga).

Geodeetiline süsteem tagab ühtses koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilises süsteemis reaalmaailma nähtuste asukoha ja raskuskiirenduse määramise ning nende järjepideva monitooringu. Geodeetiline süsteem on ruumiandmete infrastruktuuri alus, mis kindlustab andmekogude pidamist. Geodeetiline süsteem koosneb:

  1. geodeetilisest referentssüsteemist;
  2. tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemist;
  3. kõrgussüsteemist;
  4. gravimeetrilisest süsteemist;
  5. nimetatud süsteemidele vastavatest geodeetilistest võrkudest.
Geodeetilise süsteemi kasutamine on kohustuslik teabevaldaja andmekogu pidamisel ja ruumiandmeteenuse osutamisel ja geodeetiliste andmete töötlemisel, kui neid andmeid kasutatakse teabevaldaja andmekogus.

Kontaktisikute info:
Andmekogu sisu haldus: Arvi Taru, arvi.taru@maaamet.ee ja Liisi Kaleva, liisi.kaleva@maaamet.ee

Andmekogu tehniline haldus: KEMIT, help@kemit.ee